logo Open Data Estonia

Arutelu N 22.09: Avaandmetest avatud infoühiskonnani

by Märt Põder on 2016-09-14

Andmeteaduse ja avaandmete entusiastid ülikoolidest, ettevõtetest, riigiasutustest jne kutsuvad kõiki avatud teadmuse ja vabakultuuri edendamisest huvitatuid neljapäeval 22. septembril kl 18:15-20:00 arutama valdkonna tuleviku üle Toompeale Kohtu tn 8. Sissejuhatuse avatud infoühiskonna mõistesse ja reformidesse annab majandusdoktor ja Open Knowledge Foundation asutaja Rufus Pollock ning ülevaate katusteemaga seotud valdkondade seisust Eestis annavad kohalikud eksperdid.

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/1190943664303121/

Üritus toimub vabas vormis sessioonidena, ametlik töökeel on inglise keel, küsimusi ja sõnavõtte vajadusel tõlgitakse või võetakse kokku. Rufus Pollocki sissejuhatus algab orienteeruvalt kl 18:30, kohalike ekspertide lühiülevaated kl 19:15, vahepeal hingamispausid aruteludeks sektsioonides. Ametliku osa järel võib liituda huvilistega vabas vormis aruteludeks mõnes vanalinna lokaalis (täpsustamisel).

OK Festival

Miks seda üldse arutada?

Eestis on viimase kümnekonna aasta jooksul koondutud eri infoühiskonna algatuste taha, olgu eesmärgiks siis ACTA kaubandusleppe või tarkvarapatentide tagasilükkamine, e-hääletuse serveritarkvara lähtekoodi avalikustamine, Creative Commons litsentside tutvustamine, panoraamivabaduse sisseviimine autoriõigusse, krüptoraha mõistlik reguleerimine vmt. Viimasel ajal on seoses suurandmete ja üldse andmeteaduse ühiskondlikku fookusse tõusmisega aktiveerunud avaandmete liikumine.

Avaandmete kogukonna organiseerimise arutelud on aga viinud tõdemuseni, et sageli kattub märkimisväärne osa neist eri ajalooliste algatuste taga olevatest inimestest, samas aga kestavad üksikute eesmärkide tarvis koondunud kogukonnad keskmiselt aasta-paar. Iga uue tegevuse jaoks uuesti nullist organiseerumine on aga vaevarikas ja kodanikuühiskonna poolne kogemus on niimoodi visa akumuleeruma.

Püüdes leida mudelit andmeteaduse kogukonna organiseerumiseks oleme suhelnud põhalikumalt vallas kolleegidega Open Knowledge Foundationi (OKF) Soome harust, mille eestvedamisel on põhjanaabrite juures viimase viie aasta jooksul toimunud avaandmete vallas kiire areng. OKF on rahvusvaheliselt avaandmete liikumist vedav organisatsioon, mis on samas loodud laiema eesmärgiga edendada “avatud teadmust”. Viimane on katusmõiste, mis püüab enda alla haarata avatud infoühiskonna jaoks kohaseid andmete kasutamise, jagamise ja täiendamise viise ning raamistikke innovatsiooniks ning ettevõtluseks.

Kuna isikuandmete ja üldse andmete kasutamise roll ühiskonnas ja vastav regulatsioon saab üha enam tähelepanu ja seoses EL eesistumisega 2017. aastal on hakatud Eestis rääkima andmete vabast liikumisest kui uuest viiendast põhivabadusest, siis on andmeteadlastel ja avaandmete edendajatel plaanis organiseeruda ja teha oma hääl ühiskonnas kuuldavaks.

Kuidas teha seda aga nii, et järjekordne koondumine ei jääks projektipõhiseks, vaid looks püsiva aluse aktiivse kodanikkonna kaasarääkimiseks avatud infoühiskonna küsimustes? Kas “avatud teadmus” võiks olla eri huvigruppe ühendav katusmõiste, mille egiidi all akumuleerida kogemust ja pakkuda ilma erisusi tasalülitamata platvormi kõigile avatud ja vaba liikumiste entusiastidele?

Kui need teemad sind puudutavad, siis tule kohale ja arutame seda koos! Kui me ka ei jõua lahendusteni, siis saavad vähemalt olulised küsimused tõstatatud ja markeeritud. Sinu panus arutelusse on eluliselt vajalik, et leida jätkusuutlik organiseerumise mudel!

Korraldustoimkond:

Maarja-Leena Saar
Henri Laupmaa
Hille Hinsberg
Tanel Mällo
Märt Põder

Rufus Pollock: Pööre avatud infoühiskonna poole

by Märt Põder on 2016-09-14

Miks on oluline, et meie ajastust saaks avatud infoühiskond? Kuidas see toimiks ja kuidas selleni jõuda? Selleks on vaja mõista, miks on oluline teha kogu avalik teave vabalt ligipääsetavaks, nii et igaüks saaks seda kasutada, jagada ja selle põhjal uut väärtust luua. Kuidas toimiks avatud infovahetuse maailm, mismoodi rahastada innovatsiooni ja uue väärtuse loomist viisil, mis ühilduks avatusega, alates üldarusaadavast mudelist kuni autoritele hüvitise tagamiseni?

Rufus Pollock on 21.‒23. septembril Tallinnas:

Tänapäeval on tarkvara, andmebaaside ja innovatsiooni poolt kätketud info muutumas olulisemaks kui eales varem ja seda mitte ainult majanduses, vaid ühiskonnas tervikuna. Info on õigupoolest kiirkäigul muutumas üheks põhiliseks asjaks, mida me toodame, müüme ja kasutame.

See on uus maailm, mis on rajatud “bittidele” ja see asjaolu kätkeb endas midagi väga erilist: selleks on kuludeta kopeerimine. Meile harjumuspärane vana maailm oli füüsiline, selline, kus olid leib ja majad. Kui mul tolles maailmas oli viil leiba, ei tähendanud see kuidagi, et imekombel on mul neid üht äkki tervelt miljon. Ent infomaailmas just selline asi juhtubki: digitaalset infot, nagu näiteks film, ravimiretsept vmt, saame kopeerida nii palju kordi, kui tahame ning see ei too kaasa pea mingeid kulusid.

Kuludeta kopeerimine annab meile majanduse ja ühiskonna vabamaks, õiglasemaks ja tervemaks ümberkujundamisel tohutud võimalused. Seda võiks ette kujutada umbes nii, et ärkad ühel heal päeval üles ja avastad, et piiramatus koguses uusi autosid, maatükke ja toitu on vaid ühe kliki kaugusel.

Ent võimalused, mida pakub kuludeta kopeerimine ei saa kuidagi saavutada oma täit potentsiaali, kui meil pole uusi toetavaid reegleid. Paraku tegutseme hetkel täiesti vastupidistes tingimustes, kus meil on reeglid, mis sobisid hästi reguleerima maaomandit, ent muudavad ka info intellektuaalomandiks, hoolimata sellest, et need kaks on täiesti erinevad kategooriad. Seepärast monopoolsed õigused nagu autoriõigus ja patendid pigem eitavad kui võtavad arvesse kuludeta kopeerimise võimalusi. Need õigused kitsendavad juurdepääsu, piiravad innovatsiooni, heaolu ja võimu jaotumise vallas aga loovad tohutut ebavõrdsust.

Meil on vaja paremat teed ja see on meile ka teada: avatud maailm, kus kes tahes saab kogu avalikku teavet vabalt ja tasuta kasutada, jagada ning selle põhjal uut väärtust luua. See on maailm, kus kellegi tee eluliselt vajalike ravimiteni pole suletud; maailm, kus igaühel on ligipääs teadustöödele ja kultuurile; maailm, kus kunstnikke, innovaatoreid ja loojaid tasustatakse üha õiglasemalt. See on maailm, kus innovatsioon ja loovus ei sõltu niivõrd eramonopolide rahastusest, vaid kus kasutatakse pigem teisi, paremaid mehhanisme, alates läbipaistvatest rahastusmudelitest kuni autoritele õiglase hüvitise tagamiseni.

Asi pole ainult majanduses, vaid ka ühiskonnas ja kultuuris. Avatud maailma iseloomustab jagamine, suuremeelsus ja koostöö. See maailm on võrdsem, õiglasem ja ausam. Maailm, kus võim ja vastutus on tugevamalt seotud ning õiglane kohtumõistmine on paremini kättesaadav.

Kuigi avatud tulevik on võimalik, ihaldusväärne ja vajalik, pole sinna jõudmine lihtne. Ekslikud mõttemudelid (nt et info on nagu maatükk) ja võimu külgetõmbejõud omavahel kombineerituna tähendavad seda, et vaikimisi kurss on düstoopiale: kui me midagi ette ei võta, saab meie osaks suletud maailm, ühes kõrvalejäetuse ja väärkasutustega. Et luua uus, parem maailm, on vaja kooskõlastatud tegevust ja jätkuvat pühendumust neilt, kes jagavad ettekujutust avatud tulevikust.

Rufus Pollock

Rufus Pollock on majandusteaduse doktor Cambridge’i Ülikoolist ning nõustab valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone avaandmete ja infopoliitika valdkonnas. Ta on töötanud teadlase, ettevõtja ja arendajana ning olnud tegev projektides, mis seavad sotsiaalseid, õiguslikke ja tehnilisi väljakutseid teadmiste ja info loomise ning jagamise küsimustele.

Ta on Open Knowledge Foundation president ja asutaja. See on rahvusvaheline avalikese huvides tegutsev organisatsioon, mis panustab eestvedamisele, uuele tehnoloogiale ja koolitustele, et jõustada inimesi ligipääsuga informatsioonile ja reaalse võimalusega kasutada seda maailma muutmiseks. Olles rajaleidja infopoliitika kiirelt arenevas, on ta teinud OKFist ühe juhtiva rahvusvahelise mõtte- ja tegutsemiskoja 21. sajandil. Detsembris 2015 astus ta tagasi OKF tegevjuhi kohalt ning võttis selle asemel taustarolli organisatsiooni presidendina.

Tartu linna andmekogude avamine

by Märt Põder on 2016-03-14

Avaandmete entusiastid korraldasid märtsi alguses linna esindajate osalusel arutelu Tartu andmekogude tuleviku üle. Linna ülevaade andmekogudest on nüüd kõigile vaatamiseks saadaval.

Kuigi see ülevaade pole kuigi põhjalik, siiski saab selle põhjal hakata mõtlema, et missuguseid andmekogusid võiks Tartu esmajoones oma avaandmete kataloogis kättesaadavaks teha. Tartu abilinnapea Kajar Lember on kinnitanud [1], et avaandmete huvilistelt oodatakse siin prioriteetide seadmist ja linn on konkreetsete sammude üle valmis läbi rääkima. IT-teenistuse juhataja Hüite Bergmann ja infrastruktuuri teenuste juht Rein Lindmäe

Tartu linna
Tartu linna andmekogusid ja plaane seoses avaandmetega tutvustasid IT-teenistuse juhataja Hüite Bergmann ja infrastruktuuri teenuste juht Rein Lindmäe.

Kutsume huvilisi üles neil teemadel Open Data Estonia sotsvõrgustiku lehel või siin kommentaariumis arutama. Kui kellelgi on täpsemaid andmeid Tartu andmekogude kohta või teeb linnale päringuid lisainfo saamiseks, siis avaldame hea meelega selle info siin kõigile kasutamiseks.

Täiendavat materjali:

Garage48 plaanib korraldada sügisel Tartus suur- ja avaandmete häkatoni, mis võiks olla linnale suurepärane võimalus oma avaandmete algatusega avalikult välja tulla ja olla eeskujuks ülejäänud omavalitsustele.

[1] https://www.facebook.com/events/969937356395544/permalink/974667579255855/

Ton Ziljstra ettekanne Varssavi Open Data konverentsil

by Tanel Kärp on 2013-03-01

Opening Keynote and Panel ePSIplatform 2013 Conference from ePSI platform on Vimeo.

Open Data: the state of the European Union from ePSI Platform

Uus avaliku teabe seadus lubab riigi andmekogud avada

by Tanel Kärp on 2013-02-19

Detsembri lõpul jõustus uus Avaliku Teabe Seadus milles on eraldi välja toodud ka andmete avamine.

Uue seaduse toimetamisel ja diskussioonil Põhiseaduskomisjonis osalesid Eesti Interneti kogukond, ITL ja Eesti Open Data kogukond.

Jõustumise kohta on viimane punkt.

§ 58.2. Avaliku teabe taaskasutamist reguleerivate sätete rakendamine

(1) Teabevaldaja viib pärast käesoleva paragrahvi jõustumist loodavas andmekogus sisalduva käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 30 nimetatud teabe vastavusse § 29 lõikes 4 nimetatud nõudega.

(2) Igaühele tagatakse tasuta juurdepääs pärast käesoleva paragrahvi jõustumist asutatavas andmekogus sisalduvatele täiendavalt töötlemata andmetele.

(3) Igaühele tagatakse tasuta juurdepääs enne käesoleva paragrahvi jõustumist asutatud andmekogus sisalduvatele täiendavalt töötlemata andmetele hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks.”

[RT I, 19.12.2012, 2 – jõust. 29.12.2012]

https://www.riigiteataja.ee/akt/AvTS