logo Open Data Estonia

Avaandmete päeval Tartus!

by Märt Põder on 2017-03-02

Avaandmete päev on igaaastane andmehuviliste üritus, kuhu on oodatud nii eksperdid kui huvilised sõltumata oma taustast. Kui sind huvitab, kuidas kasutada andmeid või kasutada neid paremini või leida rohkem andmeid, mida oma tegevuses kasutada, siis tule ja liitu meiega Avaandmete päeval Tartus!

Üritus toimub laupäeval 4ndal märtsil kl 11-16 Paabelis, Ülikooli 17, ettekanded-töötoad algavad 11:30 ja kestavad kl 15-ni. Kõige põhjalikumatele toimub ka järelüritus Tartu Häkkerikojas Narva mnt 101 algusega kl 16.

Ettekanded ja töötoad plaanime läbi viia keeleneutraalselt, st praktikas kasutame inglise keelt, kui vähegi võimalik, ja enamik ettekandeid/töötubasid on inglise keeles. Seejuures ei piira me osalejate soovi esitada küsimusi või arutada töötubades mistahes keeles, vajadusel püüame ad hoc tõlkida.

Täpsemalt: http://opendata.ee/opendataday/et

Pilk e-demokraatia tööriistakasti

by Märt Põder on 2016-11-30

Eile toimus Tallinna Ülikoolis arutelu e-demokraatia lahenduste üle. Prantsuse Instituudi kutsel viibis Tallinnas Valentin Chaput, kes on üks võtmetegelasi Prantsuse digidemokraatia algatuste juures. Kuna järgmisel nädalavahetusel Pariisis toimuva OGP aastakogunemise üks teemasid on e-demokraatia tööriistakasti loomine, siis sai see vestluse läbivaks teemaks.

Valentin Chaput
Valentin Chaput Tallinna Ülikoolis

E-demokraatia tööriistakasti sildi all püüab Prantsuse valitsus koos sealsete kodanikuühiskonna organisatsioonidega saada OGP agendasse nimekirja avatud lähtekoodiga ja taaskasutatavatest e-demokraatia projektidest, mis oleks alati uuenev lähtematerjal e-demokraatia vahendite loojatele, häkatonide korraldajatele ja aktivistidele nende töö lihtsustamiseks. Sisuliselt tähendab see, et praegu üle kogu neti laiali olev e-demokraatia rakenduste virvarr tahetakse koondada ühtsesse kataloogi.

Sellest loodetakse uut tõuget e-demokraatia tööriistade arengule, sest praegu on valdkonna üheks probleemiks, et uusi rakendusi luuakse pidevalt, aga sageli dubleerivad need juba olemasolevate lahenduste funktsionaalsust või veel hullem — kordavad nende vigu. Kataloogi eesmärk on suurendada koostööd e-demokraatia projektide vahel ning tekitada positiivset sünergiat vmt jne.

Tausta loomiseks tööriistakasti projektile andis Valentin Chaput oma ettekandes kiire ülevaate huvitavamatest ja/või edukamatest e-demokraatia rakendustest Prantsusmaal, millest edukaim KOV tasemel on DemocracyOS tarkvara täiendatud versioonil põhinev osalusrakendus Nanterre’i linnas ja riigi tasemel eri RegardsCitoyens.org projektid.

E-demokraatia tööriistad omavalitsustes

Nanterre’i osalustarkvara arendamisel võeti aluseks Argentiinas loodud DemocracyOS ja omavalitsuse ning kodanikuühenduste koostöös läks osalusplatvorm käiku 2016. aasta märtsis ja see on osutunud aktivistide hinnangul edukas. Valentin ja tema kaasasutatud Open Source Politics alustasid platvormi kohanduse väljatöötamist Nanterre’i linna jaoks 2015. aastal ning seda tehti korraldades fookustatud häkatone ja kasutades avatud lähtekoodiga tarkvaraarenduse põhimõtteid.

Valentin ise peab edukuse tagajaks just laiapõhjalist koostööd, mis on taganud platvormile ka kasutajad. Samas on projekt siiski algusfaasis, esialgu on seal arutatavad teemad ette antud omavalitsuse poolt, samas on tegu avatud aruteluplatvormiga, kus kodanikud, asumiseltsid jt organisatsioonid ning ametnikud on toodud ühele platvormile kokku. Järgmistes arendustes tahetakse valitsusväliste algatuste rolli suurendada, ja küsimus pole selles, kas seda teha, vaid kuidas seda teha nii, et arutelu jääks fookustatuks ning oleks suunatud omavalitsuses toimuva edendamisele.

Eesti KOV taseme algatustest andis ülevaate kohalik digiosaluse aktivist Märt Põder. Eestis on KOV e-demokraatia projektid olnud seni väheambitsioonikad, näiteks Tartus on katsetatud e-demokraatia võtteid linna uute busside kujunduse valimisel ning linn sai ka 2013. aastal EMSL tunnustuse kaasava eelarve pilootimise eest. Samas jääb see kaugele e-demokraatia ja osalusdemokraatia vahendite sisulisest rakendamisest, nii on Tartus töötanud kaasava linnajuhtimise komisjoni koostatud kava jäänud linnajuhtide sahtlisse tolmu koguma, ka pole koalitsiooni viimase linnaeelarve kavandis ette nähtud ressursse isegi mitte koalitsioonilepinguga lubatud kaasamisinstrumentide loomiseks.

Open Tartu
Ühe eelnõu elutsükkel Open Tartu prototüübis

Märt tutvustas projekte, millega ta koos oma kaasmõtlejatega on häkatonidel püüdnud näidata, mida on võimalik e-demokraatia vallas teha ja kuidas väheste ressurssidega võib teha täiesti kasutatavaid e-demokraatia vahendeid. Nii tutvustas ta Tartu linna dokumendiregistrist kraabitud andmetel põhinevat linna otsuseprotsesside elutsüklit visualiseerivat Open Tartu näidisrakendust, mis töötati välja Garage48 Open & Big Data häkatonil kahe päevaga ja sai häkatoni kolmanda auhinna, ning Soome üleriigilisel Ultrahacki häkkimisturniiril 30 parima hulka jõudnud mobiilirakendust Two Minutes for My City.

Häkatonidelt tunnustust leidnud aktivisti arvates on sellised näidisprojektid üks käepärane vahend, kuidas mõjutada Eesti omavalitsusi avama oma andmekogusid ja tegema sisulist tööd avatud valitsemise vallas. Kui mõned häkkerid suudavad 48h jooksul teha valmis reaalselt töötava kasuliku prototüübi, mis annab linna enda lahendustele silmad ette, siis on selge, et korraliku ressursi ja pädeva projektijuhtimisega saaks Eestis teha imesid.

KOV e-demokraatia rakenduste peamiseks probleemiks pidas Märt seda, et neid tehakse vormitäiteks ning pikaajalise plaanita, seejuures ei võta Eesti projektid arvesse valdkonna ekspertide rahvusvahelist kogemust ning püüavad kohapeal midagi leiutada, aga kukuvad niimoodi lõpuks haledalt läbi. Nii ilmusid eestlastest osalejate nägudele kibedad muiged, kui Valentin tutvustas Pariisi kaasava eelarve projekti, mille osa linna investeerimiseelarvest on 5%, mida linnaelanikud kasutavad tõepoolest raha suunamiseks sinna, kus seda kõige rohkem vaja on, ning kus kaasava eelarve maht on kahe aastaga tõusnud viiekordseks. Tartu kaasav eelarve on jäänud selle algatamisest 2013. aastal 1% tasemele investeerimiseelarvest.

E-demokraatia tööriistad riigi tasemel

Riigi taseme tööriistade vallas oli Valentini näiteks seadusetehase projekt La Fabrique de la Loi, mis on maailmas üks põhjalikumaid ning visualiseerib Prantsuse seadusandluse kõigis oma nüanssides. Selle aluseks on Prantsuse parlamendi avaandmete saatkond, projekti on arendanud Open Knowledge France koos eri kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning selle lähtekood on avatud.

La Fabrique de la Loi
Seadusevabrik visualiseerib muudatusi

See on projekt, mis on oluliselt mõjutanud debatte seadusloome üle Prantsusmaal. Ühelt poolt on tegu olulise abivahendiga ajakirjanikele ja aktivistidele, kes tahavad süüvida seadusmuudatuste tagamaadesse, aga teisalt annab see ka poliitikutele endile ülevaate sellest, kust nende ette lauale jõudvad seadused tulevad ja kuidas on nende väljatöötamisel saadud hakkama huvigruppide kaasamisega.

Siiski on ka kõige edukamate projektide puhul selge, et e-demokraatia vahendid on alles oma arengu esimesel tasemel. Kuigi avaandmete kataloogi kallal tegutsevad robotid suudavad luua tähendusrikka visualiseeringu seadusloomest ning markeerida olulisi etappe, muudatusi jne, on siiski keeruline tuvastada inimkeelse teksti kujul protokollidest, ettepanekutest või arvamusküsitlustest nende sisulist tähendust.

Näiteks on robotile väljakutseks saada aru, kas konkreetne muudatusettepaneku tekst toetab algset ettepanekut või on sellele vastu, kas see lisab debatti uusi argumente või lihtsalt kordab vanu. Kuigi selliste probleemide lahendamiseks sobivad masinõppe algoritmid, ei saa siiski paralamentaarset järelvalvet täielikult robotitele usaldada, vaid osa sisulisest tööst peavad ikkagi tegema ära inimesed. Aga ka seda protsessi saab tehniliste vahenditega oluliselt lihtsustada leiutades crowdsource rakendusi selguse loomiseks mõne konkreetse seadusloome projekti jaoks. Valentini näide oli siinkohal kodanike tagasiside võrdõiguslikkuse seadusele, kus arvamusküsitluste tulemuste adekvaatseks hindamiseks lasti inimestel teiste vastuseid üle vaadata ning täita nende sisu kirjeldavaid lühiankeete, mis omakorda on abiks robotitele küsitluse lõpptulemuse koostamisel.

Mõnes asjas on aga algoritmid vägagi edukad, näiteks võiks ka meil kasu olla robotitest, mis võrdlevad parlamendis ringlevaid tekste alates huvigruppide kirjadest kuni seaduste ja nende seletuskirjadeni, et tuvastada, mis huvigrupi ideed reaalselt seadusetekstidesse jõuavad. Nii on näiteks Prantsumaa parlamendi seadusloomes tuvastatud varjatud lobigruppide ideede jõudmist seadustesse. Sellisest lihtsast robotist võiks olla kasu Eestiski.

Meie oma Riigikogu väljakutsetest avaandmete pakkumisel andis ülevaate Maarja-Leena Saar, kes tegeleb presidendi egiidi all loodud Eesti Koostöö Kogus petitsiooniportaali Rahvaalgatus.ee projekti juhtimisega. Maarja-Leena sõnul puudub meie ametnike seas selge arusaamine, mis on avaandmed ja miks neid vaja on.

Kuigi petitsiooniportaali jaoks oli Riigikogu valmis automatiseeritult edastama andmeid, mis on vajalikud esitatud petitsioonide elutsükli ja seisundi kuvamiseks, siiski jääb väljakutseks nende andmete pakkumine vastavalt Avaliku teabe seaduses kirjeldatud avaandmete standardile. Maarja-Leena kogemus on, et ametnikud saavad seletamise peale aru, et arvulised andmed, statistika jmt võiks pakkuda avalikkusele huvi ning neid võiks avaldada, aga et samamoodi tuleks avaldada ka töö käigus tekkivad toorandmeid, sh tekste, pilte, videot jm digitaalset infovara, selle mõistmisega jäädakse hätta. Seejuures aga on juurdepääsupiiranguta andmete avaliku kataloogi ehk avaandmete kataloogi loomine seaduse poolt ettenähtud kohustus, mis kehtib juba 2015. aasta jaanuarist kõigile riigiasutustele ja omavalitsustele.

Riigikogu tegevuse raames tekkivad andmed on omavalitsuse andmete kõrval kindlasti üks oluline andmete kogum, mille avalikustamise peaks avatud valitsemise eesmärkide raames prioriteediks seadma, sest muidu jäävadki Eesti valitsusametnikud väliskülalistele tutvustama kümne aasta eest uuenduslikuna mõjunud e-valitsust, kus ministrid saavad oma otsuseid allkirjastada ID-kaardiga ilma koosolekule kohale ilmumata, aga samas märkamata, et meil puuduvad tänapäevase e-demokraatia meetmed, mis vähendaks kodanike distantseerumist ja umbusaldust Riigikogu poliitika suhtes.

Pärast ettekandeid toimunud arutelude üks tõdemusi oligi, et kuigi me oleme harjunud rääkima innovatsioonist ettevõtluses ja kiitma oma startup-ökosüsteemi, siis samasugune suhtumine peaks meil olema ka riigiasutuste ja avalike teenuste suhtes. Kuigi Eestis on püütud väita, et X-tee on riigiasutuste jaoks avaandmete ekvivalent, siis tegelikult see niimoodi pole, sest endiselt on tavalistel ministeeriumitöötajatel peaaegu võimatu pääseda ligi teiste riigiasutuste andmekogudele ning sageli on selline andmete puudus ka põhjuseks, miks ministeeriumid tulevad välja halbade ja informeerimata lahendustega meie ühiskondlikele probleemidele.

Nagu ka mujal maailmas, annaks avaandmed olulise tõuke ka riigi institutsioonide töö innoveerimisele ning võimaldaks ametnikel leida nutikaid lahendusi meie ees seisvatele probleemidele. Heaks näiteks on siin Riigiraha andmekogu. Kuigi oma avaandmete kihi suhtes jätab see soovida, siiski on see andnud tõuke nii mõnegi omavalitsuse liitumisläbirääkimistele — sel lihtsal põhjusel, et omavalitsuste ametnikud on saanud tutvuda naabrite raamatupidamisega ning veenduda, et ühinemisel on võimalik tõepoolest oma ülesandeid paremini täita. Kuni andmed polnud avalikud, siis kippusid omavalitsused kahtlustama, et naaber tahab neid alt vedada, ning olid leibade ühte kappi panemise suhtes pigem tõrksad.

Järgmisel nädalal Pariisis

Valentin oli OGP kokkusaamise tulemuste suhtes ootusrikas. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on sealse valitsusega e-demokraatia tööristakasti läbi rääkinud ja kui see oma ideaalkujul teoks saaks, siis see lihtsustaks ja elavdaks innovatsiooni avatud valitsemise algatuste jaoks.

Ametlikult tullakse OGPToolbox projektiga välja järgmisel nädalal, mil toimub Pariisis aastakogunemine ning toimub tööriistakastile pühendatud häkaton. Aastakogunemisel peaks olema kohal Eesti aktiviste alates Kersti Kaljulaiust kuni Heiki Lõhmuseni, kõik oma huvide ja agendadega, esindamas oma organisatsioone jm moodustisi. Kuigi meie kolleegid Prantsusmaalt peavad e-demokraatia tööriistakasti projekti üheks olulisimaks, siiski pole selge, kas samamoodi mõtlevad kõik kohalolijad ja kas neist mõni ka häkatonil osaleda kavatseb.

Plaanitavat tööriistakasti on praegu arendatud Prantsuse preaministri avaandmete töörühma eestvedamisel ja selle ideeks on koondada parima avaandmete tava järgi automaatselt ühte kataloogi kõik mööda maailma laiali olevad e-demokraatia tööriistade andmebaasid. Hetkel paistab olevat plaanis hakata neid andmeid liigitama organisatsioonide ja kasutuskohtade järgi ning eristada seejuures tarkvaralahendusi ja nendel põhinevaid teenuseid. Ilmselt on liigitusviise mitmesuguseid, aga vastusena ühele arutelu raames kerkinud küsimusele näib vähemalt ühe esialgse visandi järgi puuduvat andmestruktuuris väli selle kohta, et missuguse õigusliku raamistiku jaoks tööriist mõeldud on.

Sellise hajutatud infol põhineva keskkataloogi loomise puhul ongi ilmselt küsimus, et kas suudetakse leida selline ühisosa kogu olemasolevast infost, mis pärast agregeerimist ka mõttekaks jääb. Kuna e-demokraatia on pidevalt uuenev valdkond, kus pole lõplikke lahendusi ja kus on oluline ka konkreetse lahenduse õiguslik, keeleline ja tehniline kontekst, siis võib selline kataloog jääda oma kvaliteedilt ebaühtlaseks ja ei pruugi olla innovaatoritele nii kasulik, kui see idee tasemel paistab.

Kas see kataloog on plaanitud uuenama autopiloodil või hakkab mõni kogukonnakorraldaja vmt tegelane seda ka haldama, see on ilmselt siin määrava tähtsusega. Võimalik, et oodatakse, et iga riik hakkab pidama vastavat riikliku e-demokraatia lahenduste ja kasutuskohtade kataloogi, mille uuendamine oleks siis mõne ametniku töökohustuseks.

Aga isegi kui see kataloog ei jää projektina kestma, annab see kas või aluse e-demokraatia rakenduste reaalseks liigitamiseks, vähendab kiusatust samastada e-valitsemise ja e-demokraatia rakendusi ning tõstab loodavate lahenduste olulise kriteeriumina esile avatud lähtekoodi ja sellega kohanduva arendusprotsessi olemasolu. Omaette küsimus on, millised Eesti riigi e-lahendustest sinna kataloogi võiks mahtuda — ja kuidas nad seal ausas konkurentsis teiste omasugustega välja paistaksid.

See on ka OGP aastakogunemise digital commons fookuse laiem mõju ja kui kellelgi on huvi, et meie kohalikud aktivistid seal asjadele mõttega kaasa räägiks, siis tasub oma sõnad peale lugeda mõnele järgnevatest:

Tänan tähelepanu eest!

Asutamiskoosolek juba sel neljapäeval!

by Märt Põder on 2016-10-25

Tuletame meelde, et asutame avatud andmete kogukonna algatusi ühendava organisatsiooni juba sel neljapäeval 27. oktoobril algusega 18:30, nagu kirjeldatud kahe nädala eest saadetud kutses.

Koosolekul tutvustame lühidalt avatud andmete seisu ja laiemat avatud teadmuse agendat, mida soovime raamistikuks võtta. Organisatsiooni asutamisel on meil vaja panna paika põhikirjalised eesmärgid ja valida organisatsioonile juhtorganid. Seega soovime koosoleku päevakorrapunktidena arutada läbi:

Koosoleku sujuva toimumise huvides võiks kõik osalejad eelnevalt nende küsimuste üle järele mõtelda ja/või nende üle sots- ning pärisvõrgustikes arutada. Lisaks asutamiskoosoleku kutses sõnastatud eesmärkidele võite heita pilgu ka algatusgrupi poolt mudeliks võetud Open Knowledge Internationali eesmärkidele ja põhimõtetele. Meie ettekujutust organisatsiooni põhikirjast ja tegevuskavast tutvustame järgnevatel päevadel asutamiskoosoleku Facebooki seinal.

Kuna organisatsiooni asutamisel soovib osaleda ka välismaalasi, siis on osa arutelust inglise keeles, kuid koosoleku ametlik töökeel on siiski eesti keel. Vajadusel teeme ingliskeelsetest ülevaadetest või argumentidest eestikeelseid kokkuvõtteid, aga loodame, et osalejad koopereeruvad ka ise vastavalt keeleoskusele.

Kuidas saada kohale?

SpeakSmart koolitusruum asub Telliskivi loomelinnaku hoones A3. Astu A3 majja sisehoovi poolsest uksest ja tule 4. korrusele. Seal jälgi seintel koolituse silte, mis juhatavad sind koolitusruumi. Täpset välisukse asukohta näed sellelt kaardilt. Isikliku motoriseeritud transpordiga tulijatele infoks, et parkimine on sisehoovis tasuline, parkimisalas EP86 on tasu 3 eurot/päev, parkimisinfo leiad siit.

SpeakSmart

Kohtumiseni neljapäeval!

OKI eesmärgid ja põhimõtted

by Märt Põder on 2016-10-25

Me usume, et avatud teadmus suudab võimestada igaühte meist ning annab inimestele võimaluse leida üheskoos lahendusi kohalikele ja üleilmsetele probleemidele, aitab mõista maailma meie ümber, tuvastada ebaefektiivsust, esitada väljakutse ebavõrdsusele ning nõuda vastutuse võtmist nii valitsustelt kui ettevõtetelt.

OKFN logo

Open Knowledge International on ülemaailmne kasumit mitte taotlev võrgustik inimestest, kelle kirg on avatus ja kes kasutavad eestkoste, tehnoloogia ning teavitustöö vahendeid selleks, et eemaldada tõkked informatsiooni kättesaadavuselt ja tagada igaühele võimalus kasutada seda teadmuse loomiseks ja jagamiseks.

Eesmärk

Me soovime näha üle kogu maailma ühiskondi, kus igaühel on ligipääs olulisele infole ning võimalus kasutada seda oma elukeskkonna paremaks mõistmiseks ja kujundamiseks. Me tahame, et mõjuvõimsad institutsioonid ja nende tegevus muutuks meile hoomatavaks ja et nad oleks vastutusvõimelised. Me tahame, et juurdepääs teadusinfole oleks avatud kõigile, sest see võiks aidata võtta edukalt vastu väljakutseid nagu võitlus vaesusega, kliimamuutused vmt.

Teadmus on jõud. Kui kõigile oluline informatsioon on avatult ligipääsetav, siis võim vastutab, väheneb ebavõrdsus ja ebaefektiivsus. Kui värsked teadusuuringud on avatult ligipääsetavad, siis on meil vahendid, et astuda vastu meie ühiskondade suurimatele väljakutsetele.

Me soovime luua maailma, kus:

See on maailm, mille me valime. Me tahame, et avatud teadmus kujuneks üldiselt käibel olevaks mõisteks, mis on sama loomulik ja arusaadav nagu on tänapäeval meie igapäevases tegevuses ja ühiskondlikes aruteludes on mõiste “roheline”.

Nende eesmärkide saavutamiseks peame rõhutama avatud teadmuse tähendust infoühiskonna jaoks ja tõstma teadlikkust sellest kui oluline see on. Me peame muutma kultuuri, reeglistikke ja ärimudeleid suurtes organisatsioonides, et informatsiooni avamine muutuks vastuvõetavaks ja soovitavaks. Me peame arendama rahvastiku kõigis gruppides võimekust informatsioonist aru saada ja seda jagada, võimekust leida ja kasutada andmeid. Me peame looma ja julgustama koostööd valitsuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna vahel, et kasutada andmeid võimu tasakaalustamiseks ja ühiskonna väljakutsetele vastu astumiseks. Mei on vaja tehnilisi, õiguslikke ja hariduslikke tööriistu, et muuta andmetega töötamine lihtsamaks ja tõhusamaks.

Kõigile peaks olema avatult ligipääsetav informatsioon selle kohta, kuidas valitsused meie raha kulutavad — nii eelarvetes kui tegelikkuses —, et nad oleks kodanike ees vastutavad, nii seadused, mis meie elu juhivad, kui ka valimistulemused, mis meie elu määravad peaks olema jälgitavad ja läbipaistvad oma kujunemises, avatult ligipääsetavad peaksid olema nii geograafiline info kui selle peale laotud infokihid — mis kõik moodustavad koos tänapäeva ühiskonna alusraamistiku. Aga sellele lisaks peab olema ka teada, kes omab ja kontrollib ettevõtteid, et halb juhtimine ja kahjulikud ühiskondlikud ja keskonda mõjutavad praktikad saaks paljastatud. Selle kõige juures peavad olema ligipääsetavad ka avaliku raha eest toodetud teadusuuringud koos nende lähteandmetega, et me saaks hakata meie ees seisvaid probleeme lahendama ja samal ajal kontrollida, kas lahendused tõesti töötavad.

Mida tähendab avatus?

Me oleme määratlenud mõõdupuuna informatsiooni tõeliselt vaba ja avatud jagamise jaoks avatud teadmuse definitsiooni. Kuigi avatuse mõiste enamikule meist vahetult arusaadav ja selle väljendamiseks piisab lühikesest tabavast selgitusest, siiski on palju tehnilisi ja õiguslikke üksikasju, mille täpne väljendamine aitab inimestel avatud teadmuse väljakutsetega igapäevaselt hakkama saada, eriti kui asi puudutab litsentse vm õiguslikke küsimusi.

“Avatud teadmus” on mistahes selline sisu, informatsioon või andmed, mida inimesed võivad vabalt kasutada, taaskasutada ja edasi levitada — ilma õiguslike, tehniliste või ühiskondlike piiranguteta. Avatust väljendavad põhimõtted on:

Avatud teadmus on see, milleks saavad avatud andmed siis, kui need on kasulikud, kasutatavad ja kasutusel — mitte lihtsalt nii, et andmed on olemas ja neid võib kasutada, vaid need peavad olema tõepoolest kasulikud — ligipääsetavad, arusaadavad, tähenduslikud ja olema rakendatavad mõne reaalse probleemi lahendamiseks.

Niisiis on avatud teadmus võimestav — see aitab meil kutsuda esile muutusi ja maailma paremaks muuta.

Meie väärtused

Meie võrgusikus osalevate inimeste kirg on avatus. Me tahame, et igaüks pääseks tõkestamatult ligi informatsioonile ja võiks lõigata kasu avatud teadmusest.

Open Knowledge on interdistsiplinaarne ettevõtmine ja vajab eri oskuste ja kogemusega inimesi. Tulemuste saavutamiseks tuleb meil teha koostööd nii organisatsioni siseselt kui ka olla suunatud väljapoole. Open Knowledge rahvusvahelise võrgustiku peamine tugevus on võime töötada nii tehniliste ekspertidega kui ka spetsialistidega muudest teadusvaldkondadest nii, et tekib sellisel tasemel ühine arusaamine, mis on vajalik tugevate sidemete ja koostöö tarvis.

Me töötame avalikult kõikjal, kus see on võimalik ja praktiline ning kõik oma tööriistad ja materjalid avaldame me vabaks kasutuseks. Kuigi me püüame olla avatud kõiges, mida me teeme, siiski võib olla vaja teha erandeid seal, kus avatus läheb vastuollu eesmärgiga asjad ära teha — alati avatuse järgimisest on olulisem mõju avaldamine ning soovitud muutuste esile kutsumine.

Me püüame oma töös olla pragmaatilised. Sugugi kõik meist ei usu ühtviisi tugevalt meie visiooni kõigisse osistesse, kuid sellegipoolest on avatud teadmuse võrgustik “suur telk”, kuhu osalejad mahuvad sõltumata sellest, mis on nende isiklikud motivaatorid. Me oleme entusiastlikud, koostööaltid ja kaasavad. Me pole endassetõmbunud, me sekkume maailma. Me pole ainult mõtlejad — me olema ka tegutsejad, me teeme mõtted teoks sellega, et ehitame asju, teeme uurimustööd, koolitame, õpime ise, kirjutame endile ja teistele ning analüüsime seda kõike.

Open Knowledge võrgustik pole meie omand. See kuulub inimestele, kes selle moodustavad. Me tunnustame seda kogukondlike juhtimismudelite kasutamisega ja hoolikalt kaalutletud “kerge tõukega” Open Knowledge Internationali poolt. Nii toetame võrgustiku tegevust ja samas austame mitmekesisust ja kohalikku ekspertiisi. Võrgustik on ruum, milles leiavad koha kõik avatust silmas pidavad projektid ning kogukonnad — seejuures võib Open Knowledge International oma eesmärkides olla fokuseeritum ning töötada mignite kindlate kitsamate eesmärkide nimel.

Avatud teadmus

Kõik meie tegevused on seotud avatud teadmusega. Avatud teadmuse definitsioon määratleb, mida see tähendab: avatus tähendab vaba jagamist kõigiga, kõikjal ja milleks tahes.

Ükspuha, kas me koondame kogukondi, arendame tööriistu, loome avatud materjale või näeme neid kasutatavat muutuste esile kutsumiseks, alati peab avatud teadmus olema meie tegevuse keskmes.

Austus ja sallivus

Austus ja sallivus on kogu meie töö eelduseks ja on hädavajalikud koostöövõimelise kogukonna tegevuseks.

Austa teisi, nende oskusi ja võimekust. Tunnusta erinevusi loova jõuna: kui neid arutada avatult ja ründamata, siis aitavad need meil jõuda kõige parema tulemuseni.

Koostöö, mitte kontroll

Oma eesmärgi saavutamiseks ei saa me töötada üksi. Koostöö nii oma tiimide vahel, võrgustikus kui väljaspool seda on meie tegutsemise jaoks olemuslik.

Kuigi me peame silmas pidama oma eesmärke ja väärtusi, ei püüa me kontrollida teiste tegevusi. Meie koostööprojektid on sageli juhitud ühiselt. Meie harukontorid ja võrgustiku moodustavad rühmad võivad taotada avatud teadmuse eesmärke täpselt sel viisil, nagu nad õigeks peavad, kuni nad järgivad meie ühiseid eesmärke ja väärtusi.

Pragmaatiline, mitte fanaatiline

Me oleme veendunud “avatuse” pooldajad, aga meie veendumus on kantud soovist viia ellu tegelikke muutusi ja mitte soovist tõestada oma moraalset üleolekut.

Kuigi me ei loo ise kunagi suletud teadmust, siiski peame endale aru andma, et teised võivad seda teha. Mõnikord võib olla vajalik tõhususe ja tulemuse saavutamise nimel kasutada mitte-avatud tööriistasid.

Rääkimine ja tegutsemine

Me hindame rääkimist ja tegutsemist võrdsel määral ja soovime, et nende vahe säiliks loov pinge.

Eestkoste läbi arvamusliidriks olemine, teavistustöö ja ürituste korraldamine tagab selle, et avatud materjalid saavad kättesaadavaks, väärtustatuks ja leiavad teiste poolt kasutamist. Otsene osalus avatud teadmuse kasutamisel ja selle abil ühiskondlike muutuste taotamisel — näitaks teenuste loomisel või andmete analüüsimisel — tagab, et me oleme teadlikud tegelikest probleemidest ja vajadustest, me pole pealtvaatajad, vaid osa kogukonnast.

Maailma muutmine

Me tahame, et maailmas toimuks muutused ja me tahame, et need ei toimuks mitte homme, vaid juba täna. Me keskendume olulistele ühiskondlikele probleemidele, väljakutsetele ja võimalustele. Meie lähenemine võib olla ka kaudne — töö sellega, et parandada teadmuse liikumist ja kasutamise viise —, kuid alati on see tegelike probleemide lahendamise teenistuses ja peab silmas tegelikke vajadusi.

Kuidas töötab Open Knowledge International?

Lõigatud/tõlgitud Open Knowledge International saidi rubriigi About tekstidest

Üleskutse: asutame Eesti Open Data organisatsiooni!

by Märt Põder on 2016-10-10

Soovime ühendada senisest tugevamalt avatud andmete kogukonna. Organiseerumise mudeli valikul peame heaks eeskujuks Open Knowledge võrgustiku Soome haru, kelle eestvedamisel on põhjanaabrite juures viimase viie aasta jooksul toimunud kiire andmete valdkonna areng, seda nii andmete kättesaadavuse kui andmetel põhinevate projektide osas.

CC-BY Gregor Fischer

Open Knowledge Festival 2014

Open Knowledge on rahvusvaheline avaandmete liikumist vedav organisatsioon, mille laiem eesmärk on edendada avatud teadmust. Avatud teadmus hõlmab andmete kasutamise, jagamise ja väärindamise soositud viise infoühiskonnas ning pakub raamistiku innovatsiooniks ning ettevõtluseks valdkondades alates loomemajandusest kuni andmeteaduseni. Taustast: http://www.opendata.ee/et/2016-09-14/avaandmetest-avatud-infoyhiskonnani/ Palume koguneda 27. oktoobril alates kl 18:30 SpeakSmarti koolitusruumis, Telliskivi 60A 4. korrusel, et arutada läbi ja otsustada, missugune on organisatsioon, mis muuhulgas:

[Facebook’i sündmus]

Tule neljapäeva õhtul kohale ja täida lüngad ise! Lugupidamisega,

Maarja-Leena Saar, maarjaleena@gmail.com
Henri Laupmaa, henri@hooandja.ee
Hille Hinsberg, tel 56 473193, hillehinsberg@gmail.com
Tanel Mällo, tanel.mallo@stats.ee
Märt Põder, tel 55 643754, tramm@p6drad-teel.net